Õhk-vesi soojuspumba valik

Print Friendly, PDF & Email

Õhk-vesi soojuspumba valik

Õhk-vesi soojuspumbad on saavutanud  suure populaarsuse  ning sellest tulenevalt on  turule ilmunud ka palju toodete müüjaid ja iseehitajaid, kellel puudub antud keerulises küttesüsteemi lahenduse vallas igasugune kogemus ja täpne arusaamine.Lihtsalt komponentide omavaheline  kokku monteerimine ja siis tehniliste andmete kopeerimine teiste tootjate juhenditest on kuritegu, sest tegemist on kliendi petmise koos antud valdkonna maine kahjustamisega.Üheks iseehitatud tooteks on näiteks Mitsubishi Heavy välisosa ( A2W10071-140) baasil kokku ehitatud õhk-vesi soojuspump, kus ühe juhtpuldi asemel ollakse sunnitud kasutama 2 juhtpulti. Üks juhtpultidest on paigaldatud  sisemisse moodulisse ja on  tavakonditsioneeri siseosa juhtpult. Sellel on kogu aeg ette antud inverter kompressori reguleerimiseks 30C temperatuur (takisti), mis omakorda tähendab, et kompressor  on sunnitud töötama kogu aeg täis võimsusel.
Järeldus, et suurem  sääst, mis tuleneb inverter  kompressori (0-100%) kasutamisest,  antud juhul ei toimi, sest välimise mooduli kompressor töötab ju on/off reziimis.  Järelikult on ka rahaline sääst selle tõttu väiksem. Teine juhtpult, millega reguleeritakse maja küttevee temperatuure, on paigaldatud sisemooduli kaane sisse ja see annab siis konditsioneeri juhtpuldile loa töötada või mitte. Antud lahendus oleks õige ja energiasäästlik sellisel juhul kui Inverter  välisosale suudaksime selgeks teha , et  vaja on kütte võimsust majas tõsta ja kompressori võimsus peaks hakkama sujuvalt 10-100% ni tõusma/langema. Antud juhul see ei toimi. Iga kogemus, mida kliendid kogevad, mõjutab negatiivselt või positiivselt klientide arusaamist soojuspumbast kui raha säästvast ja taastuvat energiaallikat kasutavast seadmest.Ise ehitatud seadmed ei suuda anda kõrgemaid temperatuure. Tavaliselt piirdub maksimaalne küttevee temperatuur 44-46⁰C mis loob mõningaid piiranguid nii tarbevee tootmise ja ka kütte osas. Seetõttu tuleb kindlasti jälgida seadme soetamisel, et madalama välistemperatuuri tippude katteks oleks seadmesse sisse ehitatud või vähemalt võimeline juhtima elektrikütte nn. back up elektriküttekeha ja see rakenduks siis automaatselt kui soojuspump ise ei suuda enam maja kütmisega toime tulla.Kindlasti on võimalik  õhk-vesi soojuspumba küttesüsteemi  ka ise kokku panna, kui seda tehes oleks ka viisakas, kui antud tootjad märgiksid oma kasutusjuhenditesse, et kasutegurid COPd erinevatel miinus kraadidel ja küttevõimsused on saadud lähtuvalt siis eri komponentide tootjate tehnilistele andmetele tuginedes ja mitte seadmete reaalse testimise tulemusel. Tehased, mis väljastavad oma soojuspumpade kohta tehnilisi andmed, on saanud need testi tulemustest, mis omakorda tähendab, et andmed on reaalsed ja tõesed, mida klient saab usaldada ja sellest lähtuvalt ka oma investeeringu tasuvuse tähtaega arvestada. Sõltub ju küttesüsteemi tasuvusaeg suuresti seadmete efektiivsusest (COP= 2 kuni 4,5).
Antud artikli eesmärk on klienti teavitada sellest, millised võimalused on õhk-vesi soojuspumpa ise ehitada ja millised riskid sellega kaasnevad ning millele tähelepanu tuleb pöörata. Oma kogemustele tuginedes võime väita, et on võimalik hästi toimivat õhk-vesi soojuspumpa ka vastavate teadmiste olemasolul ise ehitada. Selle juures aga tuleks arvestada järgmist:Iseehitatud õhk-vesi kütteseadme COP ei saa kunagi olema üldjuhul üle 4, sest soojusvaheti, kompressori, elektroonilise paisventiili, Inverter kompressori,  tsirkulatsioonipumba ja juhtautomaatika õige valik ja efektiivselt töölehäälestamine on juba suuremat sorti teadus-ja arendustöö.
[contact-form-7 id="2482" title="OptinMonster"]